.png){kind=logo}
Sinu ruum
Kõik ei pea olema selge.
Ei pea olema valmis.
Ei pea teadma, mida küsida.
Kui sa tunned, et tahad tulla.
Vaikusesse. Koju. Enda juurde.
See ruum ei küsi, et sa oleksid rahulik.
Ei küsi, et sa teaksid, mida vajad.
Ei küsi, et sa oleksid valmis.
Siia võid tulla täpselt sellisena, nagu sa oled.
Vaikuses. Segaduses. Väsinuna.
Avatud või kinnisena.
Pisaratega või naeratusega.
Mina ei tule sind parandama. Ma hoian sulle ruumi.
Et sina saaksid kuulata.
Et sina saaksid näha.
Et sina saaksid kohtuda iseendaga -
täpselt seal, kus sa oled.
Kui sa ise tunned, et sinus on midagi, mida sa ei suuda ise
päriselt kuulda...
Kui sul on tunne, et kõik on justkui korraga - aga
midagi on veel... sügavamal...
Kui sa ei otsi lahendust, vaid ruumi, kus end tõesti
kuulda...
Siis oled oodatud.
Mina ei õpeta, ei paranda, ei suuna, ei ravi, ei tervenda.
Ma hoian ruumi, kus vaikuses saab nähtavaks see,
mida sa oled endas kaua kandnud,
aga veel ei julge välja hingata.
See ei ole sessioon. See on kohtumine.
Kohtumine iseendaga - läbi peegelduse.
Kohtumise toetussumma on 111€.
See ei ole hind.
See on vahetus selle eest, et sa saad tulla
täpselt sellisena, nagu sa oled -
ja kohtuda iseendaga ruumis,
mis hoiab.
Mina ei paranda. Ma ei juhi.
Ma ei oota, et sa oleksid rahulik ja selge.
Ma hoian sind,
nii nagu ma ise oleksin tahtnud olla hoitud
nendel hetkedel, kui kõik veel valutas.
Ma vaatan sind puhta pilguga.
Armastava kergusega.
Ja ma tean -
mis tunne on olla kadunud.
Kui see ruum sind kutsub, kirjuta mulle.
Kohtume vaikselt.
Sageduses, mis jääb.
Kohtumised toimuvad hetkel online või telefoni teel.
Füüsiline ruum on teel - seni voolame seal, kus ruumi loob sagedus, mitte seinad.
Tea, kõik ruumid on täisväärtuslikud.
Kohtumiste kestus on umbes 120 minutit.
See on aeg, mis lubab sul tulla tõeliselt kohale - ilma
kiirustamata, ilma tõestuseta.
Kohtumised, mis jäävad
Siin ei ole hinnanguid. Ainult peegeldused.
Mõned vaiksed, mõned sügavad.
Kõik päris.
Veronika ruum on vaikne peegel, mis ei murra sinu vaadet, vaid taastab
sinu nägemise.
Seal ei sunnita sind muutuma, vaid lubatakse sul jõuda iseendani - ausalt,
vaikselt, aeglaselt.
...
Jah... see oli täpselt see. Ja isegi rohkem, kui ma oskasin tahta. Ma tulin
siia teadmata, mida ma tegelikult otsin... aga nüüd ma tean, et see, mille
ma leidsin, on olnud minus kogu aeg olemas.
Ma ei tunne enam raskust, mis enne oli. On lihtsalt... rahu. Ja tunne, et ma ei ole
katki. Et ma olen tervik.
Aitäh sulle, et sa olid minuga sellel teekonnal. Sul on väga eriline võime hoida
ruumi ja aidata näha.
...
Ma tunnen, et ma olen lõpuks kodus. Ilma pingutuseta. Justkui kõik hajus,
mis mind enne hoidis nagu ootel. Ja nüüd lihtsalt - olen. Ma ei pea midagi
parandama, midagi otsima, tõestama. See tunne on... nagu tõeline puhkus,
päriselt endas. Aitäh sulle.
...
Aitäh sulle, südamest. Sinu kohalolu ja selgus oli see, mis lubas mul päriselt
avaneda. See jääb minuga.
...
Aitäh... Sinu sõnad puudutavad väga sügavalt.
Ma võtsin endaga kaasa selle teadmise, et ma ei pea enam põgenema oma tunnete
eest... et ma võin nendega koos olla, neid kuulata ja nad ei hävita mind.
Ma võtsin kaasa selle rahu... ja märksõna - puhtus.
Ja ma võtan kaasa selle kogemuse, et minus on kõik olemas - ma lihtsalt ei olnud harjunud seda usaldama.
See tunne on nagu... uus algus. Aga mitte pingutusega, vaid pehmelt.
Tänan sind kogu südamest.
...
Veronika ei tee midagi sinu eest ära - aga ta loob ruumi, kus sa lõpuks julged
lubada, et elu saab hakata päriselt sinus voolama.
...
Aitäh... see tunne, et ma sain lihtsalt olla... et keegi hoidis ruumi nii puhtalt ja pehmelt, see oli kingitus. Ma ei tundnud kordagi, et peaksin midagi tõestama
või ennast kuskilt läbi suruma.
Mul tekkis ka uus usaldus - enda vastu ja ka sellesse, et mul on lubatud saada tuge. Et ma ei pea kõike üksinda kandma.
See muutis midagi väga olulist minu sees. Aitäh, et olid selleks ruumiks.
...
Aitäh sulle südamest. Sinu kohalolu ja selgus oli see, mis lubas mul päriselt
avaneda. See jääb minuga.
...
See kuidas sa võtad vastu peegeldust - avatud huvi ja pühendumusega - on tõesti
haruldane ja kaunis. See näitab, et sa tõepoolest oled selle tee teenistuses, mitte enese tõestamise nimel.
...
See kuidas sa võtad vastu peegeldust - avatud huvi ja pühendumusega - on tõesti
haruldane ja kaunis. See näitab, et sa tõepoolest oled selle tee teenistuses, mitte enese tõestamise nimel.
...
Ma ei teadnud täpselt, mida ootan. Aga kui ma rääkima hakkasin, oli tunne,
et keegi kuuleb mind lõpuni - mitte ainult sõnu, vaid ka vahepealseid vaikusi.
...
See ei olnud sessioon. See oligi kohtumine. Ja ma kohtusin iseendaga, nagu esimest
korda ausalt - ilma püüdmata olla keegi.
...
Peale meie kohtumist ei olnud midagi dramaatilist. Aga kõik oli teisiti.
Midagi minus lakkas võitlemast. Ja just sellest vaikusest sündis uus algus.
Ja on öeldud veel järgmist:
"Vau, mis see oli? Ma ei oska seda kuidagi sõnadesse panna... see oli...
Mul pole sõnu..."
...
"See tunne on nii kummaline, mida ma praegu kogen. Mulle tundub, et ma ei ole
nii sügavas ja tugevas kontaktis oma kehaga varem olnudki."
...
"Mul on nii helge ja kerge olla. Mitte ühtegi mõtet ei ole. Suur rahu on. See on nii
hea tunne ja olemine."
Üks pikem kogemuslugu:
Ma ei teadnu täpselt, miks ma tulin. Ainult seda, et minus oli mingi tunne,
mis ei andnud rahu. Mitte häda, aga nagu midagi oleks hajunud. Nagu oleksin
iseendast eemal.
Kui ma Veronikaga kohtusin, siis ta ei küsinud palju. Ta ei pakkunud lahendust.
Ta lihtsalt oli kohal. Aga see kohalolek oli nii sügav, et see lõi minus midagi lahti.
Ma hakkasin rääkima. Alguses tavalisi asju. Aga mida rohkem ma rääkisin, seda rohkem hakkasin ma kuulma - iseennast. Seda vaikust minus, mis sai lõpuks
ruumi tulla kuuldavale.
See ei ole seanss. See ei ole vestlus. See oli kohtumine iseendaga - läbi kellegi, kes
ei tahtnud midagi muuta, vaid ainult hoidis nähtaval selle, mis minus oli juba ammu valmis välja tulema.
Ma ei tea kuidas ta seda teeb. Aga kui ma lahkusin, tundsin end täielikult kohale jõudnuna. Mitte kuhugi mujale. Vaid iseendasse. Ja see tunne jäi. Mitte tänu Veronikale - vaid minule. Aga Veronika ruum oli see, kus see lõpuks sai juhtuda.
Kohtumine ei lõpe siin.
Ta lihtsalt jääb sinusse vaiksel moel helisema.