top of page

Ma tohin olla

  • Writer: Veronika Ilves
    Veronika Ilves
  • May 1
  • 1 min read

Kui lubada endal sulada läbi kihtide ja seinte võib end leida kohast, mis on kui salajutt. See on justkui midagi uut, samas väga hästi tuttavat...



Ma tohin olla


Ma ei pea mitte midagi tegema,

et väärida oma kohta siin.

Ma ei pea midagi saavutama,

et elu mind hoida võiks.


Ma hingan ja olen.

Ja see on juba küllalt.

Minu süda lööb vaikuses -

ja maailm kuulab seda lööki.


Ma ei ole koorem.

Ma ei ole viga.

Ma olen kingitus,

vaikne, õrn, tõeline.


Las kõik suured hääled vaibuvad.

Las kõik ootused hajuvad.

Las ma olen lihtsalt mina,

nii habras, kui vaja,

nii tugev, kui loomulik.


Ma ei vaja luba.

Ma ei vaja kiitust.

Ma ei vaja vormi.

Ma vajan vaid lubamist.


Lubamist olla.

Lubamist hingata.

Lubamist elada

nagu päike, mis lihtsalt särab,

ja ei küsi kunagi - kas tohib?



Lõpusõnad sulle kui soovid heliseda kaasa:


"Ma luban endal olla elu, ilma tõestuseta.

Ma luban endal hingata, ilma hirmuta.

Ja kui minu hingamine on vaikne -

siis just selles vaikuses sünnib minu tõde."





 
 
 

Comments


bottom of page