Muutused on vajalikud ja head. Muidu ju ahvist inimest ei saa:)
Mis sa arvad, kas Mozart ja Beethoven oleksid loonud oma geniaalseid muusikapalu kui nad oleksid jäänud mängima teiste loodud nootide järgi?
Iseenda oma tegema hakata võibki alguses olla võõras ja imelik, sest täpselt sama moodi ei tee mitte keegi teine ja võib tunduda, et sedasi on vale ja mitte õige, sest see ei ole kellegi teise moodi, nii ei tehta.
Aga iseenda moodi ongi ju see mida vaja:) On kummaline kuidas ühest küljest pürgitakse selle poole ja teisalt sõditakse vastu.
Inimesed on harjunud samastuma, et olla teiste moodi või et teised oleksid nende moodi. Et justkui siis kui on sama, ainult siis saab toimuda suhestumine, kommunikatsioon ja ainult siis eksisteerib ka ühine keel. Aga mis siis kui kõik lõpetaksid samastumise ja asuksid olema iseenda moodi. Alguses oleks imelik, aga siis toimuks kohanemine ja kui olla isetult enda moodi ja lubada teisel olla isetult enda moodi, siis võib tegelikult avastada kui palju uudistada ja uurida on teiselt inimeselt.
Kui on võimalus samastuda, siis on mõistuse jaoks lihtsam, siis justkui tunneksid teist inimest ja siis saab justkui lõdvestuda ja ennast vabalt tunda. Ei pea olema valvel ega muretsema, et midagi ootamatut hüppab kusagilt välja.
—
Kallis, sinu ilu ei jaluta sulle vastu tänaval, sa ei kohta teda baarides ega kohvikutes, sa ei näe teda ajakirjades, filmides ega seriaalides. Isegi peeglis ei näe enne kui oled enda sees ärganud endas ilu olemisse ja siis see avaneb, sirutub ja kasvab läbi sinu südameni, sealt kandub edasi vereringesse, ilu olemine kandub laiali kehasse, kuni kõik muutub ja sa kehastud ilu olemuseks.
--
Kui Valgus tunneli lõpus kustub, ära ehmata. Too oma tähelepanu ära sealt kaugusest ja vaata tähelepanelikult ringi siin, enda ümber. Võibolla sa oled hoopis ise selles valguses, võibolla on asi selles, et seal kauguses ei olegi enam midagi, vaid see kõik on juba siin, võibolla sa ise see valgus ja lõpuks kohale jõudnud sinna, kuhu nii väga igatsesid kord jõuda.
--
Naisena ma armastan õhulist liikumist, õrna olemist ja tundlikkust. Alguses oli see olemine võõras ja ebamugav. Õrn oli täidetud hapruse ja kurbusega, õhuline ära hõljumise ja kadumisega, tundlikkus aga kogu maailma valu ja kannatustega. Ma vajasin tihkust, raskust ja tuimestust, et mitte murduda ega ära lennata. Sedasi aga katkes minu jaoks kõige hinnalisem - ühendus iseenda elu vooluga. Nüüd on see muutunud. Õrn, õhuline ja tundlik on minu jaoks just selline kooslus, kus ma tajun ja tunnen kuidas energia minu sees liigub oma plastilises ja voolavas liikumises ning mul on lihtne sulada sellega üheks nii, et minu liikumine vormub eluga koos liikumiseks ja see on minu jaoks nauding, see täidab mind ja paneb lihtsast õnnest naeratama.
Elu on organiseeritud nii, et inimesel oleks võimalikult kerge pagas, et tal oleks endal lihtne ja mõnus eluvooluga kaasa liikuda samas nii, et igas hetkes on tal minimaalselt asju, aga samas kõik, mida ta selles hetkes parima kogemuse saamiseks reaalselt vajab.
Mida enam rääkida sõnu, mis ennast toetavad ja panevad sisemised kellukesed heast tundest helisema, seda avaramaks ja mõnusamaks muutub sisemine ruum. Ja kui sisemine muutub ja on mõnus, siis on vaid aja küsimus, kui see olemine jõuab ka välisesse ruumi. Ainult sõnad peavad olema tõesed ja avalduma iseenda seest, mitte olema kordused kusagil kellegi teise poolt öeldust.
Räägi sellest, mis teeb sind õnnelikuks ja avab seesmise sära ja ilu laeka.
--
Edukad inimesed ei küsi miks nad on, nad lihtsalt elavad oma elu ja loovad ja teostavad seda, see tähendab, elu avaldub neis ja nad mängivad just seda mängu oma füüsilises reaalsuses. Teostavad neid tegevusi, mis elu nende sees ilmutab. Teevad koheselt ega kõhkle, ei hoia ennast tagasi ega uuri, mida teised asjast arvavad, vaid lihtsalt teevad, sest see on nauding, näha looja visuaale ja projekte enda sees ning omada seda au, et enda kehaga need reaalsuseks teha.
Mitte keha ei osuta vastupanu looja poolt ilmutatud loomingu teostamiseks, vaid mõistus, mis pole ärganud loojaga üks olemisse, looja poolt näidatava usaldusse.
Ütlen jah iseenda looja loomingule, mis ärkab minu sees ja näitab end.
--
Asi ei ole domineerimises, vaid selguse ja korra loomises. Usaldusliku baasi aktiveerimises. Originaal looja ei sunni kunagi oma inimest tegema midagi milleks too valmis ei ole. Ta armastab teda selle jaoks liiga palju. Kuid ta suunab ja juhendab, et inimene ärkaks mõistmisele ja leiaks endas üles usalduse lülituda ümber loojaga üks olemisse, ühtsusesse.
Lapse roll on õppida tundma ja toime tulema selles uues maailmas, kuhu ta sündinud on.
Kasv ja avardumine. Kõigepealt toimub kasv, energia tõus. Sellele järgneb avardumine - energia kandub keha süsteemis laiali, et keha saaks kasvule vastavaks areneda. Kui kasv toimub väga kiires tempos, siis avardumise ja arengu etappides võivad esile tulla häired, sest mõistus ei jõua nii kiiresti järgi tulla ja kui mõistus hakkab tõrkuma, siis ei lase ta ka kehal vajalikke protsesse kergelt ja lihtsalt läbi teha. Kuid see ei tähenda et inimeses ei ole võimekust teha kiiret kasvu, avardumist ja arengut. Oluline on et tasakaal ei läheks paigast, see tähendab, et lisaks sellele ka mängitakse ja nauditakse elu mängu.
--
Vabastav kõne aitab ümber lülituda uude paremasse olemisse.
Kui me teadvusega hoiame kinni teiste inimeste teadvuseid enda sees, siis ei pääse ka nemad vabalt täielikult kehastama enda soovitud olemust seal, kus on nende füüsiline keha. Ja ka ise oleme kinni selles olemises, kus on vaja kinni hoida.
Äratuskõne on alati hea, ta tuletab meelde, kus sa sa oled ja et tooksid oma teadvuse sealt ära, lülitaksid ennast ümber ühtsusesse iseendaga omaenda kehasüsteemis.
Mõistus vajab äratust ja aktivatsiooni, keha hoolt ja armastust.
—
Naistena me satume vaatama kuidas mehed oma maailma loovad, oma tegemisi teostavad, oma tulemusi saavutavad. Ja siis ekslikult asume kordama nende samme, nende toimimist, nende moodi loomist, kuid see ei ole meile loomuomane. Meil, naistena, on omad meetodid, oma viisid, kuidas meie oleme loodud oma maailma looma, oma tegevusi teostama, oma tulemusi saavutama.
Meie liikumised võivad mingites aspektides sarnaneda meeste omadega ja vastupidi, kuid tuumas me toimime erinevalt, sest me lihtsalt oleme erinevad, meil lihtsalt on erinev roll kanda.
Mehed ei saa õpetada naistele, kuidas olla naine ja naised ei saa meestele õpetada, kuidas olla mees. Isegi mees ei saa õpetada mehele meheks olemist ja naine naisele naiseks olemist, sest need asjad ei ole õpitavad ega õpetatavad, nendesse olemistesse ärgatakse ja siis asutakse kehastama. Iga isend täpselt sellisel kujul nagu tema sees olev looja on loonud ta olema.
--
Looja on olemus, kes näeb enda sees ilmuvaid visuaale ja lihtsalt teostab need, endale kõige meeldivamal ja mõnusamal moel, nautides kogu protsessi, eesmärgita saada kätte tulemus, vaid lihtsalt teha seda, mida ta näeb, sest see on mõnus ja hea, see on nauding. Ta lubab juhtuda ega kõhkle ei endas ega selles kes ta on, sest ta lihtsalt on. Ta ei ole pühak, aga kogu tema olemus on püha, sest loomine puhtas olemises, üks armastusega, saadab korda imesid.
—
Ei pea oskama kõike teha, ei pea oleme kõiges andekas. Ainult seda ja selles, mis tõeliselt meeldib. Ja ka siis ei pea mitte midagi, kõik lihtsalt juhtub ja avaldub. Justkui oleks alati osanud, alati olnud, aga ära unustanud või lihtsalt ise mitte aru saanud. Mis enda jaoks tavaline, see teistele sageli eriline.
Comentarios