Looja nägemine endas ja enese väljendamine loojana aitab kaasa elule nii enda sees kui enda ümber. See on vaba väljendus, see on süsteemi puhtus, see on süsteemi voolavus, kust on ära eemaldatud kogu toksiline praht.
Selles trikk seisnebki, et sõna "looja" ja nimetamine ennast "loojaks" toob esile ja nähtavale terve kogu kõiksugu välises süsteemis eksisteerivat teavet, mis ei käi kokku konkreetse inimese sees oleva tõese looja olemusega. See on see, mis eraldab inimest tema enda tõesest olemusest ega lase sellega kokku saada.
Järgmine aspekt on "naislooja" ja "meeslooja". Näha ja aktsepteerida naist kui loojat ja meest kui loojat. Mina olen kehastunud naiseks, minu soontes voolab naislooja. Siin süsteemi sees ei ole kohta meesloojale, kuid see koht on olemas meheks kehastunud süsteemi sees, kelle soontes voolab meeslooja. Nii on süsteem korrastatud ja iga aspekt oma õigel kohal, tegemas oma õiget asja. Naine särab kõige ehedamalt, kõige eredamalt kui ta on naine ja loob iseennast ja oma elu naisena. Mees kiirgab kõige jõulisemalt ja võimsamalt kui ta on mees ja loob iseennast ja oma elu mehena. Ja need kaks elementi on loodud omavahel kohtuma ja ühes voolama, kuid mitte ennast teineteise sisse ära kaotama. Ennast teineteisega segi ajama.
Algne teadvus on seadnud meid teatud moodi olema. Sellele vastu sõdimine põhjustab kannatusi, sellesse sulades avab uksed võimalik et näiliselt täiesti uude olemisse - enda tõesesse väljendusse. See on kõige loomulikum, kõige naturaalsem, kõige kergem, kõige meeldivam olemine inimaspektile, sest ta lihtsalt on tema ise iseenda kõige loomulikumas olemises. Ja seda lihtsalt on kõige lihtsam kehastada, selles olemises on kõige lihtsam olla. Selles olemises on välja lülitunud kõik seesmised ahistajad, piirajad, takistajad. On üks olemine iseendaga, endas voolava puhta olemusega, eluga. Väline ei tõrgu ja laseb olla, just nii nagu oled, sest puuduvad ebakõlad, puuduvad valed, pole illusioone, kõik on nii nagu loodu on loodud olema. Kogu süsteem toimib. Kõik on täidetud toidetud. Lihtsalt, otsustades kehastada iseennast, oma tõest olemust.
Esimesed sammud ei pruugi näida lihtsad, sest valede võrgustik on loonud suuri ja usutavaid pilte, mille lõhkemine võib olla ebamugav, ebameeldiv. Nii nagu pettudes või petta saades ikka juhtub sageli olema. Tulla välja oma lapselikust illusioonist võib mõistuse jaoks olla traumeeriv kogemus, kuid ilma selleta ei ole võimalik tulla reaalsusesse, olevikku, näha tõde ei enda ega ennast ümbritseva osas. Ajas toimub kohanemine ning tuleb ka teadmine, et olgu see illusioon kui ilus tahes, siis iseenda tões olla ja elada on kokkuvõttes oluliselt lihtsam, ilusam, meeldivam, rahulikum, rahuldust pakkuvam, sest olles iseenda tões ei ole vaja sind loonul, sind korrigeerida, surkida, torkida, jõuga kusagile suunata, lükata, pidurdada, tõugata. Sa oled voolus ja lubad kõigel toimuda kõige loomulikumat teed pidi. Ja see on maagiline ja see on müstiline ja see on ilus ja see on armastus, mida ei ole võimalik selliselt kogeda mitte üheski teises olemises.
Sulamine iseenda armastusse täidab kõik sooned ja rakud eluga, mis on tervik, terve, terviklik, puhas. Üksolemine, ühes olemine kandub kui eliksiir laiali tervesse süsteemi ja äratab kõige maitsvamasse ärkamisse, kõige kaunimasse olemisesse.
コメント