top of page

Peatükk 17

Ärkan meeldiva sulava lainena kehasse. Justkui pehme lennuki maandumine. Naeratan, avan silmad ja sirutan ennast voodis pikaks välja. Olemine on täna justkui konstrueeritum, selgem, lihtsam.


“Kui meeldivad energiad,” libisevad sõnad mõtetest läbi. “Sedasi võiks iga päev ärgata,” tunnistan endale lihtsat fakti värskelt kogetu najalt. Päevases toimetamises ei ole see minu jaoks midagi uut, aga et öisest unest tagasi tulles selliselt, justkui energiad ise rõõmustaksid, et saavad taas minu kehas ringi liikuda.


Edasi liiguvad mõtted töö ja energia juurde. Energia loomine, energia vabastamine on ka töö. “Energiad tuleb töös hoida,” kerkib kusagilt kuuldud lause ja seejärel, “kõik on siin energia najalt üles ehitatut. Energia tootmine ja töös hoidmine on iga inimese põhi töö ja ülesanne ja muuks teda siin vaja ei olegi. Inimene on orjastatud energia tootmiseks siin planeedil.”


Täna on kuidagi julm kuulata sellist järeldust. Muidugi on siin tõde sees, energia ja energia tootmine on inimese peamine funktsioon, kuid seda on vaja, et oleks võimalik siin eksisteerida füüsilise kehaga. Kui keha sees energiasüsteem peatub, siis saab inimese jaoks siin ruumis mäng lihtsalt läbi. Seetõttu ongi vaja energiat töös hoida. Iseenda jaoks.


Kuid asjaolud tõesti muutuvad kui inimene unustab ära selle lihtsa põhitõe - enda jaoks, et oma süsteem toimiks, enda keha oleks liikumises ja kui teha seda, mis endale tõesti meeldib, siis lihtsalt kogu inimese süsteem lõdvestub, naudib protsessi ja selle käigus vabaneb tema enda eluks vajalik energia palju lihtsamalt ja aina suuremates kogustes. Lisaks on see rahulolev ja õnnelik energia, mis vallandub. Kokkuvõttes selliselt toimides ei saa lõpuks inimene isegi aru, et ta teeb tööd ja teeb tööd selle jaoks, et energia oleks aktiveeritud ja pidevas juurde tootmises.


See on kui südame tuksumine. Lihtne on unustada  tema olemasolu kui sees on rahulik ja hea olemine. Ta lihtsalt tuksub ja teeb oma tööd. Samuti on pulseeriva energiaallikaga inimese sees. Ta saab vabalt teha oma tööd ja energiaid voolus hoida kui inimene on seesmiselt lõdvestunud ja lubab endal toimida voolus.


Energia tootmine muutub orjastavaks vaid sel juhul kui inimene ei toimi iseenda jaoks vaid kõige selle heaks, mis on tema ümber, on seesmiselt pinges ega luba endal lõdvestuda, sest lõdvestudes tuleb nähtavale, mille eest ta põgeneb, millest ta ennast ilma jätab ja mida endale tegelikult korraldab. Siit tuleb nähtavale reaalsus ja ausus. Ning sellega silmitsi seista on kui sõjaretkele minek. Kunagi ei tea, millal ja millisena naastakse.


Seetõttu kui on kaua elatud just viimases režiimis ja nüüd äkitselt toimub ärkamine, siis tuleb toimida arukalt. See tähendab mitte kõik, korraga ja kohe, vaid väikestes enda süsteemile sobivates doosides, kuid järjepidevalt välja lasta enda seest vana toimimissüsteemi ja lubada uutel värsketel sisse voolata. Tuleb endale aru anda, et kogu keha toimimise struktuur ehitub ümber, närvisüsteem ehitub ümber. Kui kogu draama korraga endale nähtavale tuua, siis võib juhtuda, et nõrgad kohad närvisüsteemis lihtsalt ei pea vastu ja sellega koos võib keha füüsilises süsteemis, talitluses midagi olulist katki minna, millel võivad olla kurvad tagajärjed. Aga tarvis on ju kasvada sellest kõigest läbi sitkema, tugevama ja vastupidavamana. Ja seda ei saa teha tormates.


Kui liikuda liiga kiires tempos, mis ei ole sobiv, siis sellest annab närvisüsteem märku tugevate ärevus- ja paanikahoogudega. See näitab, et närvisüsteemis on kohad, mis vajavad tähelepanu, toetust ja tugevdamist, stabiliseerimist enne kui edasi liikuda. Kui on reaalselt olemas valmisolek edasi liikumiseks, siis sellest saab väga lihtsalt aru. Kõik, nii sees kui väljas lihtsalt vaibub ja tekib küsimus “okey, mis edasi?”.


Energia tootmine on tõesti peamine tegevus siin ruumis, aga samas on siin ka vabad käed luua ja toota just sellist energiat, milles on reaalselt ka endal lausa lust ringi supelda. Ja see on alati iseenda allikast tulev energia, see on puhas, seda ei ole vaja puhastada. Ekraanid, see tähendab, keha energiasüsteemis olevad keskused vajavad puhastamist, sest sinna on ajaga kokku koondunud igasugust kraami. See on justkui kaua pesemata aknad või mustaks läinud projektori klaas. Sellistes oludes oma allikast tõuseval energial lihtsalt ei ole võimalik näidata tõest pilti, seda infot ja sellisel kujul, mida see energia endas kannab. See lihtsalt moondub ja seda näebki moondununa seni kuni inimene valib ära puhastada oma süsteem kõigest sellest kõrvalisest, mis on külge hakanud ja külge kleepunud.



Algsest allikast väljuv energia on alati puhas. Lihtsalt sealt aktiveeruvad koheselt juure tasandil olevad teemad kuna see on kõige lähemal seisev keskus, sealt edasi sakraal tasandi keskuse teemad, see on siis kõik, mis on seotud loomingu ja seksiga. Need kaks moodustavad kõige suurema blokeeringu, see tähendab pinges olemist inimese keha süsteemis. Blokeeritud vaagna piirkond on sagedaim nii öelda probleemi allikas. Samas just siin asub inimese elujõu kese, tema power, mis tõmbab kõik käima ja võib anda talle võimsaima hobuse jõu. See on kui Ferrary, Mustang ja teised sarnased autod, mille gaasipedaali vajutades tärkab tugev, elujõuline mootorihääl, mis vibreerib vastu igast kehas olevast rakust. See tuletab meelde, mis tunne on olla elus ja seetõttu neid autosid ihaldataksegi. Neist lihtsalt kiirgab seda jõudu, mis tegelikult on olemas igas inimeses. Lihtsalt kui see mootor tõmmata sellises võimsuses käima kehas, mis ei ole selleks ette valmistatud, siis … usun, et ei ole vaja suurt pingutada, et näha, mis edasi juhtub.


Seetõttu tasa, targu ja järjepidevalt on kogu inimese süsteemi arvesse võttes humaanseim viis enese ümber ehitamiseks ja siis kui asi hakkab arusaadavamaks ning selgemaks muutuma, võib enese proovile panekuks, piiride katsetamiseks, süsteemi võimekuse testimiseks lülitada sisse ka ekstreemsemaid võtteid ning energia aktivatsioone.


0 views0 comments

Recent Posts

See All

Comments


bottom of page