Kui maailm tundub lärmakas

Kõik ei toimu väljaspool. palju sellest, mis meid puudutab, sünnib meis endis. Vaikselt. Märkamatult. Aga päriselt.

Tõde on kogu aeg muutumises.

Ta teeb läbi oma evolutsiooni.

Maailma suurel laval toimub see,

mida inimesed enda sees loovad.

Enamik neist...

on kergesti mõjutatavad.

Järgnevad pimesi.

Ei aeglustu.

Ei küsi:

"Mis on minu jaoks veel olemas?"

Selle inimhulga nimel peetakse võitlusi.

Kui mitte seetõttu, et nad oleksid nõrgad -

vaid seetõttu. et nad ei märka.

Sellest kõigest saab väljuda.

Vaikselt. Ilma lärmita.

Sa võid näha kõike toimuvat

ja samal ajal mitte sellest osa võtta.

See on mäng, mida võib,

aga ei pea kaasa mängima.

Kui sa märkad endas pingeid,

seda kõike vaadates -

siis too tähelepanu enda sisse.

Lõdvestu.

Küsi rahulikult:

Mida see pinge mulle räägib?

Kuula.

Vaata.

Räägi endaga.

Näe vanu mustreid.

Tunnista neid.

Paku uusi valikuid.

Kuula oma südant.

Kuula oma keha.

Mida nemad sulle sosistavad?

Tunneta,

mis on see,

mis sinuga tõeliselt kooskõlas heliseb.

See ei tiri ega tõuka.

See ei suru ega sunni.

See tuleb vaikselt.

Ja see jääb.

Ülejäänut tänad.

Rahulikult.

Lased minna.

Neil on oma koht.

Ja sinul - oma.

See, mille valid täna vaikselt... on homme sinu maailm.