Enne kui reageerid ja tormad teda "sobimatu" käitumise peale karistama, peatu ja pane tähele, mida Sina vahetult tegid, mille peale laps reageerib nii? Võib-olla Sa üritad:
- talle mõnd oma tõeks pidamist pähe suruda - tea, see on miski, mida Sina tõeks pead, kuid see ei pruugi olla tõde lapse jaoks ega peagi olema. Ta on tulnud siia oma teadvuse ja infopangaga, mis kokkuvõttes võib olla üliväärtuslik meie kõigi jaoks kui seda mitte ära rikkuda. Kui laps reageerib, siis ta vaid kaitseb oma süsteemi ja ennast sinna jõuga sisendatava eest.
- sundida tegema midagi, mida Sina tahad, et ta teeks - tea, mitte keegi ei taha sunniviisiliselt midagi teha, ka Sina ise mitte, eriti veel siis kui sundija ise oma nõude järgi ei toimi või teeb seda puudulikult.
- sundida teda olema keegi või olema nii nagu Sina tahad või Sulle meeldib - laps on eraldiseisev isiksus, omade huvide, omade meeldimistega, omade soovidega ja eelistustega. Tal on õigus Sulle selgeks teha, et talle ei sobi Sinu poolt peale surutav ja Sinul on kohustus teda austada. Ja tal on õigus näidata Sulle hambaid, kui Sina muud moodi aru ei saa.
ÄRA KARISTA LAST EGA VÕTA TALT OSKUST ENNAST KAITSTA. Sina oled tema turvaruum, kus tal on mõeldud ohutult harjutada ja treenida. Ja kui ta Sinu peale uriseb, siis võid kindel olla, et tal on selleks ka reaalne põhjus. Laps ei ole omand ja ta ei ole rumal. Tal on kogu Sinu tarkus ja lisaks enda omale ka rikkumata, puhas oskus ette mängida Sulle kogu Sinu rumalus, võta vastu ja õpeta ennast Targaks, õpeta ennast Inimeseks.
Me kasvame tõeliselt tugevateks isiksusteks vaid siis, kui ei suru ennast ega last raamidesse vaid õpime selgeks tarkade ja arukate keele, millega omavahel kommunikeerida. Ei midagi uut - tavapärane Tsiviliseeritud Inimese toimimise viis.